.. sest siis hakkab meil jälle üks pidev lammuta-korista-elatolmusees-ehita periood. Ja oi, kuidas ma seda ei oota.
Laupäeval olime Peremehega asjalikud ja vedasime trepialuse kunku tühjaks. Seal leidus sadade kilode kaupa kipsplaatide tükke, sadade eurode eest taarat (jess!) ja sadu paare jalanõusid. Viisime need esialgu kuuri, kust enamus asjade tee läheb prügilasse. Aga seda kõike omal ajal.
Kunku oli vaja tühjaks teha, sest kuu alguses hakkame lammutustöödega pihta. Esik, kunku, köök. Noh, köök näeb muidugi praegu välja nagu oleks mustlane seal ära tapetud, aga kuna enamus sealolevaid asju ei kuulu meile, ei hakka me seda esialgu puutuma. Koorime koridori ja “vannitoa” seinad ja põrandad puhtaks ja siis vaatame edasi.
Panen siia mingid jooksu pealt tehtud pildid ka kunkust, sest seda ruumi pole ma siiani vist isegi näidanud.. sest enamus ajast siiani ei pääsenud kuidagi sinna sisse. Aga nüüd on see tühi ja ootab meid, et endale uus kuub selga ja uued põrandalauad (koos veetorudega!) alla saada.
Vannitoa planeerimisel ma siiani ei ole mingit muret tundnud, kuid praegu mõtlen vannitubade “koodeksi” peale ja tegelikult enam ma ei teagi, kas asi saab nii olema nagu ma peas välja genereerinud olen. Aga väikesed mõõtmised annavad mulle vastused.
Jälle oleme omadega seal, kus vana ajab südame pahaks ja tee uueni tundub nii pikk. Aga alustame algusest ja varsti ehk on jälle midagi, mis silmale rõõmu pakub.
LUGU SELLEST, KUIDAS ME ENDALE KODU LOOME 