Sellest, kuidas veskid taas käivad

Mul on hea meel, et siin lehel ikka igapäevast liiklust on, aga häbi, et ma ei anna koerale konti hammaste vahele.. võib-olla olime natukeseks jäänud puhkele.
Kuid kuigi ladumist tahtsid puud ja niitmist värske muru, siis tegelikkuses oli nõme olukord, kus üks töö oli teise taga kinni ja sellega tekkis tupik.

Alustada tuli seinte aluspalkide vahetusest. Köögis oli seis juba nii niru, et polnud probleemi kätt läbi vana palgi suruda. Praeguseks saab õnneks öelda, et sellega on korras, sest Peremehe ja Steveni päeva pikkune raske töö tõi häid tulemusi ja kahte meie kodu seina toestavad nüüd uhiuued ja tugevad palgid!

Veemajandusega saab nüüd ka kenasti edasi minna, sest eelmisel nädalal tellitud veemõõdukaev saabus oodatust kõvasti varem. Järgmisel nädalal tuleb suhelda kopamehe ja vee-ettevõttega, et leida kõigile sobiv aeg, et see tünn maasse ka saaks.

Vahel istume õhtuti Peremehega kuskil puki otsas, olles ise väsinud ja läbi nagu Läti raha, ning imetleme endi käsitööd ja arutame, kuidas midagi ehitada. Aga need hetked on minu jaoks väga tähtsad, sest muidu ma ilmselt ei teaks (teoorias), kuidas meie kööki ja koridori põrandat saab ehitada. Peremees harib mind ikka päris korralikult ja nendel hetkedel ei ole ükski unistus ega küsimus liiga rumal. Ja praegune unistus oleks juunikuu esimeses pooles valmis saada koridori põrand. See kõlab veidi utoopiliselt, aga eeldusel, kui uuel nädalal saaks veetorud veetud, siis oleks see täiesti reaalne plaan. Muidugi elame-näeme, mis elu toob!