Sellest, kuidas vanast sai uuem.. või puhtam

Merily rääkis mulle ükspäev, et inimesed on maaväliste olendite jaoks nagu pisikesed sipelgad. Ma arvan, et kui nad meid vaatavad, siis oleme me nende jaoks kogu pesa kõige töökamad isendid ja loodan, et ei taha meid ära tappa.

Igatahes möödus jälle üks nädalavahetus. Laupäeva alustasime külainimestele tsirkust tehes ja võtsime maja ees mõne puu maha. Keset alevit on see eriti tähelepanu äratav tegevus ja nii mõnigi unustas oma pilgu natukene liiga kauaks meie aeda. Kui puud maas ja äragi veetud, mõtlesime Peremehega, et ega ometi päeva ju ära lõpeta. Aga mida teha? Hakkasime köögis palkseina puhastama. Tema relakaga, mina ekstsentrikuga. Peremehel olid varutud igasugused imevidinad, mis teoorias pidid seina puhastama väga kiirelt ja efektiivselt, kuid lõpuks kasutas ta ikka klassikalist lihvketast. Töö sai üsna kiiresti tehtud, kuid see oli ko-hu-tav, sest absoluutselt kõik kohad olid seda puidutolmu täis. Õnneks olime me targad ja panime köögiukse ava ette maalrikilet ja võtsime akna sootuks eest ära, seega mujale see tolm ei levinud ning päris ära ka ei lämbunud.

Mõtlesin pikalt, millega sein viimistleda ja veel ehituspoeski polnud ma kindel, mida siis koju kaasa viia. Lakki ilmselgelt ma ei tahtnud, sest see kaotab puidu naturaalse ilme ja ilmselt muutuks ajapikku kollakaks. Pluss oli see, et lakki saaks tulevikus maha lihvida. Igatahes jäi lakk valikust välja ja sõelal olid kas vaha või õli. Õlil on komme muuta puidu värvi ja seda me ei tahtnud, seega oligi põhimõtteliselt otsustatud – vaha it is. Eks mõnel õhtul pärast tööd teen seina ka üle ja eks siis otsustab, kas oli väärt ost või mitte.

Ukseaugule funktsiooni loomine on olnud samamoodi selline üsna kõva pähkel, millest mitte kuidagi läbi ei hammusta. Algul tahtsin ma sinna teha riiulid, aga kui mõistsin, et need pole väga perspektiiviad milleski muus peale tolmukogumise, siis jätsin selle mõtte kus see ja teine. Siis pakkus mu ema välja, et kuna me tahame üleval trepiseina teha.. ee, ühes tehnikas, et miks mitte seda tuua ka alla ja katta ukseauk samamoodi. Algul tundus mõte hea, aga siis avastasime, et see vist ikka ei sobi. Ja nii jõudis mõte sinna, et miks mitte laduda auk vanu telliseid täis. Kuna mul endal midagi säravat rohkem pähe ei tulnud, siis jäigi Peremehe plaan jõusse.

Peremees tegeles pühapäeval veel hoolega pahteldamisega ja kandis seintele teise kihi. Nädalavahetusel tuleb lihvima hakata ja natuke ikka loodan, et enamus kohad on head või väga head, et kolmandat korda enam pahteldama ei peaks.. aga ilmselt peab.. alati peab.

Kuna Peremees on komandeeringus, siis on mul õhtuti natuke rohkem niisama vedelemise aega ja õnneks esmaspäeviti pole veel väga väsinud ka ja nii suunasingi ma eile õhtul oma energia vannitoa põranda küürimisse. Ikka käpuli ja ikka tugeva harjaga. Ostsin ammu juba poest Kiilto Seal vuugikaitsevahendit ja minu enda laiskus mängis mulle nüüd seatembu. Meie vesi on väga rauarikas ja nõnda olidki osad vuugid juba täitsa kollakaks muutunud. Täiesti puhtaks ma põrandat ei saanudki, aga andsin oma parima ja üsna nobedalt sai põrand kaitsekihi peale ka. Eks tulevikus olen targem ning kui on uus ja ilus põrand, siis tuleb kohe see vahendiga üle käia.

Ok, tuhat mõtet kirjas, saupakaa ja järgmise nädalani!