Sellest, kuidas ma otsustasin hakata kunsti tegema

Hahaa.. miski selles pealkirjas ei klapi. Mina ja kunst? No ei.

Aga igatahes, kui algusest alustada, siis ühel suvepäeval leidsin internetist mingi suvalise lehe, kus näidati igasuguseid lahedaid seinapilte ja muid -kaunistusi. Kuna aga ma ei oska ega taha ise mingeid asju meisterdada, siis sinna see jäi. Kuniks sõitsime eksprompt ühel hommikul põhjarannikut avastama. Käisime igalpool ringi ja tagasiteel koju leidsin ma ühe viljapõllu, kus ääres kasvas lugematul arvul värvilisi taimi. Pirn lõi pea kohal põlema ja käskisin Peremehel ahvikiirusel auto seisma jätta, et siis läbi nõgeste unistuste poole sumbata. Haarasin kaasa kõike, mis kätte jäi ja kujutasin ette, kuidas kodus hakkan taimi raamatu vahel taimi kuivatama ja hiljem kaunistab seina üks lahe herbaarium…i laadne asi.

Minu õnnetuseks oli imeilusatest mooniõitest koju jõudes ainult üks elutu kogum alles jäänud. Ülejäänud vitsad viskasin ikkagi raamatu vahele ja… sinna nad jäid. Peaaegu kaheks kuuks.

Kuna suurem tuhin läks üle, aga seina midagi tahtsin, siis ostsin vähemalt ühe suvalise valge A3 formaadis pildiraami, milles minu õnneks juba oli sees mingi joonistus, mis koridori seinale ka enam-vähem sobis.

Nädalavahetusel hakkasin kuurist midagi otsima ja nii leidsin ka oma poolelioleva projekti riismed. Kanarbikku olin ka kuskilt hankinud ja see nüüd ainult pudises seal, aga raamatu vahel olid sõnajala lehed ning muu malts isegi täitsa okeilt ära kuivanud ja mõtlesin, et lähen proovin, kas neid saaks pildiraami paigutada.. kui ei, siis vähemalt saab head tulehakatust.

Aga raami nad läksid ja tulemus sai minu meelest täiega lihtne ja täiega lahe. Onju?

Sellest, kuidas hing ikka uusi asju tahab

Mulle tundub, et pärast seda, kui meie köök kasutuskõlblikuks sai, on merre voolanud ikka suur hulk vett. Tõsiasi on aga see, et möödas on vaid paar kuud ning natuke aega laisklemiseks.

Paraku on minu sisemine (kodu)shopahoolik siiski veel elus ning kuigi ma tean, et arukas oleks kevadiseks eeskoja ehitamiseks raha koguda, tahan ma ikka uusi asju osta. Peamiselt kööki ning õnneks on tegemist siiski tarvilike asjade, mitte suvalise träniga.

Viimane ost saabus meile alles mõned tunnid tagasi ning kööki ehib nüüd külmikuga samas seerias kasvanud röster.

Jah, tagasein on endiselt vuukimata. Peremees lubas jõuluks. Jään ootama.

Millegi pärast olin ma koguaeg täiesti kindel, et punane saiapraadija meile kolib, kuid kui ostu eest tasunud olin, alles siis hakkasin mõtlema, et mis saab, kui see üldsegi ei sobi. Õnneks on väike kirsipunane mašina üsna kenake ning minu arvates sobib see tasapinnale hästi. Kuna samasugust on ka veekeetjat, olin vahepeal valiku ees, et kumb siis ikka soetada. Mõlemad meie kööki sobinud ei oleks. Määravaks sai see, et alates köögi valmimisest, on ainult kahel korral tarvis läinud kuuma vett ning selle saime me edukalt kohvimasinast, aga röstleivast unistasin ma kordades rohkem.

Väga tähtsad lisad köögis on ka mikrolaineahi ning kappide ülasokkel. Sokliga oli õnneks lihtne- kuna me ei viitsinud jamada ja paigaldasime pehme ventilatsioonitoru (mis on oi-oi, kui kole) ja härrad kassid ei kavatsenudki lõpetada kapi otsast käimist, ei olnud pikalt mõtlemist ning tuli Baltestisse uus tellimus sisse anda.

Mikrokaga oli vahepeal selline teema, et mina poleks seda ostnudki. Muidugi oli veidi ebamugav osasid toite soojendada, aga siiski mitte midagi ületamatut. Lisaks olin ma kogu oma tavaari juba paigutanud pinnale, mida kasutasin riiulina, kuid mis siiski igataes ühte integreeritavat ahjukest. Peremehe sõna jäi peale ja nii see agregaat tee meie koju ka leidis.

Ostsime ka ennetavalt talvele mõeldes uue välisukse, mis peaks meid hulleimast külmumissurmast päästma, aga eks siis ole näha. Veel tuleb enne miinuskraade natuke ajutiselt ruumi siiski soojustada ja selle töö võtame lähiajal ette.

Samuti saavad pärast aastat (või natuke isegi rohkem?) vaagimist endale kardinad ette ka elutoa aknad ning talvise rüü selga koridori pikk aken. Kuna need tooted on alles valmimisel, siis pildile ma neid püüda pole saanud. Aga varsti… sest mul on veel magamistoaga ka natuke mõtteid.

Tsutsufrei ja järgmise korrani!

Sellest, kuidas ma terve suvi otsisin ühte lauda

Kuigi ma väga ei lootnud, et see blogi veel kellegi eluvaimu näeb, siis siin me oleme. Tööd on küll valmis, aga minu õnneks kahjuks ei valmi ju oma maja kunagi ja koguaeg mõtted liiguvad, et mida järgmiseks teha.

Endiselt on meil mingid nipet-näpet tööd tegemata, sest Peremees kategooriliselt keeldub isegi remondist mõtlemast. Ma natuke tahaks talle seda pahaks panna, aga ega väga ju ei saa, sest tööd on rügatud küll ja veel rohkem. Las ta siis natuke tõmbab hinge.

Igatahes on enamus suvest kestnud perekond Hallikute söögilaua saaga, aga see ei ole ju uudis, et ma kas ostan asjad ära a) läbimõtlemata ja kiirelt või b) valin ja kaalun igat varianti väga põhjalikult (ja suure tõenäosusega lõpuks saan närvivapustuse).

Köögiremondi alguses oli mul kindel visioon, et tahan valget puidust söögitoakomplekti, aga kui meenutasin, et meil on kaks kassi, kelle elu missioon on vara lõhkuda, siis valge laud jääb kindlasti mängust välja. Ja siis ei suutnud ma otsustada, kas hele tamme toon sobiks meile kööki või mitte. Tehniliselt on see väga tagasihoidlik valik, kuid kuna meil on niigi palksein ning põrand ja töötasapind tammekas, siis kas see liiale ei lähe. Otsustasin, et ei lähe. Järgmine küsimus – kas kandiline laud või ümmargune. Mulle meeldiks ümmargune, aga sellised, mida saab ka pikendada (sest meil vahel ikka käivad külalised veel) maksavad hingehinda ja mina ei ole nõus rahakotti avama. Aga samas mulle tundub, et 120 pikk kandiline laud jääb nagu elevant keset tuba.

Oeh. Ilmselgelt olen ma selle teema enda jaoks juba nii üle mõelnud ja oleks pidanud kohe alguses hetke ajel tegutsema.

EDIT: Kõik see meeltesegadus sai kirja eile. Otsustasin, et kuna praktilisus on siiski tähtsam, kui silmailu, ostame me ühe pikendatava kandilise laua, aga sinna juurde ei taha ma toole, mis on samast komplektist, vaid midagi muud. #bipolarmuch

Et siis järgmine postitus tuleb jõulude paiku toolisaaga kohta?

Sau.

Aa ja ma tahaks panna elutuppa päris kardinad, aga ma ei saa, sest meil ei ole normaalset diivanit ja me ei saa osta normaalset diivanit, sest mul on osad seinad veel värvimata.. ja ma ei saa seinu värvida, sest magamistoa remont on tegemata. Ehk ma ei saagi kardinaid?!