Sellest, kuidas hing ikka uusi asju tahab

Mulle tundub, et pärast seda, kui meie köök kasutuskõlblikuks sai, on merre voolanud ikka suur hulk vett. Tõsiasi on aga see, et möödas on vaid paar kuud ning natuke aega laisklemiseks.

Paraku on minu sisemine (kodu)shopahoolik siiski veel elus ning kuigi ma tean, et arukas oleks kevadiseks eeskoja ehitamiseks raha koguda, tahan ma ikka uusi asju osta. Peamiselt kööki ning õnneks on tegemist siiski tarvilike asjade, mitte suvalise träniga.

Viimane ost saabus meile alles mõned tunnid tagasi ning kööki ehib nüüd külmikuga samas seerias kasvanud röster.

Jah, tagasein on endiselt vuukimata. Peremees lubas jõuluks. Jään ootama.

Millegi pärast olin ma koguaeg täiesti kindel, et punane saiapraadija meile kolib, kuid kui ostu eest tasunud olin, alles siis hakkasin mõtlema, et mis saab, kui see üldsegi ei sobi. Õnneks on väike kirsipunane mašina üsna kenake ning minu arvates sobib see tasapinnale hästi. Kuna samasugust on ka veekeetjat, olin vahepeal valiku ees, et kumb siis ikka soetada. Mõlemad meie kööki sobinud ei oleks. Määravaks sai see, et alates köögi valmimisest, on ainult kahel korral tarvis läinud kuuma vett ning selle saime me edukalt kohvimasinast, aga röstleivast unistasin ma kordades rohkem.

Väga tähtsad lisad köögis on ka mikrolaineahi ning kappide ülasokkel. Sokliga oli õnneks lihtne- kuna me ei viitsinud jamada ja paigaldasime pehme ventilatsioonitoru (mis on oi-oi, kui kole) ja härrad kassid ei kavatsenudki lõpetada kapi otsast käimist, ei olnud pikalt mõtlemist ning tuli Baltestisse uus tellimus sisse anda.

Mikrokaga oli vahepeal selline teema, et mina poleks seda ostnudki. Muidugi oli veidi ebamugav osasid toite soojendada, aga siiski mitte midagi ületamatut. Lisaks olin ma kogu oma tavaari juba paigutanud pinnale, mida kasutasin riiulina, kuid mis siiski igataes ühte integreeritavat ahjukest. Peremehe sõna jäi peale ja nii see agregaat tee meie koju ka leidis.

Ostsime ka ennetavalt talvele mõeldes uue välisukse, mis peaks meid hulleimast külmumissurmast päästma, aga eks siis ole näha. Veel tuleb enne miinuskraade natuke ajutiselt ruumi siiski soojustada ja selle töö võtame lähiajal ette.

Samuti saavad pärast aastat (või natuke isegi rohkem?) vaagimist endale kardinad ette ka elutoa aknad ning talvise rüü selga koridori pikk aken. Kuna need tooted on alles valmimisel, siis pildile ma neid püüda pole saanud. Aga varsti… sest mul on veel magamistoaga ka natuke mõtteid.

Tsutsufrei ja järgmise korrani!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s