Sellest, kuidas ma kardinaid tellisin

Kevadine korontsik harjutas inimestes välja veebishoppamise ja mis seal salata, eelistan isegi iga kell netist asju osta, kui päriselt kuskile end kohale vedada.

Olen juba ammusest ajast olnud kimpus elutoa kardinatega, sest ei sobinud üks ega teine variant. Lõpuks otsustasin, et paneme esialgu lihtsalt voldikud ja eks kunagi siis vaatab edasi, kui uue diivani hangime. Vähemalt ei ole kõigile tänavale näha, mis siin majas toimub.

Ühe hooga otsustasin koridori ka uue ruloo tellida. “Talveruloo” nagu mulle ikka öelda meeldib. “Suveruloo” oli erkkollane ja tundus, et ta on praeguse aastaaja jaoks natuke liiga lõbus.

Esimese ruloo tellisin Deverist. Jäin kõigega rohkem kui rahule, sest suhtlus, hind ja töötajate professionaalsus olid tasemel. Ja kuna ma nüüd koridoris ruloo kinnitussüsteemi ei tahtnud vahetada, vaid ainult kanga osa, siis otsustasin ka uued kardinad just sealt tellida.

Pidasin pikka ja põhjalikku vestlust müügiosakonnaga ja kiirelt oligi tellimus tehtud. Ja veel kiiremini jõudsid aknakatted kohale.

Paraku tuli tõdeda, et kolmest tellitud aknakattest sobis ainult.. üks. Ja selle voldikkardina nööri hammustas ka Maru juba esimese 5 minutiga katki. No kena. Tundsin, kuidas üks silm juba tõmbles, kuid õnneks olin ma kodust ära ning keegi mu viha enda nahal tundma ei pidanud.

Selle aja peale, kui ma koju jõudsin, olin juba piisavalt rahunenud ja suutsin asja isegi mõistusega võtta, kuigi veidi pettumus oli küll. No ja muidugi küsimus, et mis siis edasi. Kas nüüd on raha maha visatud või saab veel asjast asja. Ma eeldasin, et kardinate mittesobivus ei ole tingitud minupoolsest veast, aga kunagi ei tea, eksole.

Kirjutasin müügiesindajale ja järgmisel päeval vastust lugedes tundsin, kuidas tegu on ilmselt Eesti kõige parema klienditeenidajaga. Ettevõte võttis 100% vastutuse tekkinud vea pärast, andis kiirelt sisse uue tellimuse ja lõppude lõpuks ei tahtnud nad valesti toodetud esemeid ka veel tagasi. Ma ei tea küll, mida mul nendega pihta on hakata, aga ometi olen ma üllatunud nii kliendisõbralikust teenindamisest.

Tõenäoliselt tellin nüüd igavesti kõik aknakatted just neilt. Ja telli sina ka!

Sellest, kuidas köök nüüd ausalt ka valmis sai

Uskumatu, et on alles oktoober ja meie majapidamises on köögitoolid olemas. Ei läinudki jõuludeni! Toolid muidugi ostsin ära lõpuks täiesti emotsiooni ajel ja öelgu kõik, mis tahavad, mulle tulemus meeldib ja täitsa okei on istuda kah.

Nüüd võib vist päris kindlalt öelda, et köögis on kõik valmis. Natuke on sellist pettumust ja kurba meelt ka, sest kuigi jah, ma soetan koju igasuguseid tarvilikke ja vähem tarvilikke asju, et ikka olemist paremaks või ilusamaks teha, siis enam ei ole seda asjade valimise elevust. Suured otsused on tehtud, seinad püsti ja põrandad maas, mis sa ikka nii väga muudad, onju. Heal juhul ostan uue vaiba, kardinad või muud tilu-lilu. Et see üks peatükk paratamatult saigi elus läbi. Sisendasin endale koguaeg, et kui meie maja valmis saab, siis never again – mitte iialgi ei ole ma nõus enam uuesti seda kadalippu läbi tegema. Aga inimese ajul on erakordne võime panna unustama ka kõige jubedamaid asju ja praegu ma isegi natukene igatsen seda objektielu. Meie esimene elutöö on valmis.. enamjaolt, haha.