Sellest, kuidas köök nüüd ausalt ka valmis sai

Uskumatu, et on alles oktoober ja meie majapidamises on köögitoolid olemas. Ei läinudki jõuludeni! Toolid muidugi ostsin ära lõpuks täiesti emotsiooni ajel ja öelgu kõik, mis tahavad, mulle tulemus meeldib ja täitsa okei on istuda kah.

Nüüd võib vist päris kindlalt öelda, et köögis on kõik valmis. Natuke on sellist pettumust ja kurba meelt ka, sest kuigi jah, ma soetan koju igasuguseid tarvilikke ja vähem tarvilikke asju, et ikka olemist paremaks või ilusamaks teha, siis enam ei ole seda asjade valimise elevust. Suured otsused on tehtud, seinad püsti ja põrandad maas, mis sa ikka nii väga muudad, onju. Heal juhul ostan uue vaiba, kardinad või muud tilu-lilu. Et see üks peatükk paratamatult saigi elus läbi. Sisendasin endale koguaeg, et kui meie maja valmis saab, siis never again – mitte iialgi ei ole ma nõus enam uuesti seda kadalippu läbi tegema. Aga inimese ajul on erakordne võime panna unustama ka kõige jubedamaid asju ja praegu ma isegi natukene igatsen seda objektielu. Meie esimene elutöö on valmis.. enamjaolt, haha.