Sellest, kuidas me saime lõpuks terrassi

Tark õpib oma vigadest, eks. Juba mitu aastat oleme pidanud plaani, et teeks maja ette terrassi, kus perekeskis mõnusalt aega veeta. Ja alati oli ikka rahaga midagi paremat teha. Kuni selle kevadeni, kui otsustasime, et olgu, teeme ära. Selle vahega ainult, et kui me oleks selle teinud esimesel aastal oleks tulnud hinnaks X, eelmisel aastal hinnaks X x2 ja nüüd maksime lõpuks kolmekordse summa, sest no ehitus ja hinnad. Aga valmis ta sai ja juba kena kuu aega oleme saanud seal ka vedeleda.

Üheskoos terrassiga ehitas Peremees ka kaks treppi ja ma ei saaks rohkem rahul olla. Või noh, saaks küll, aga seda siis, kui järgmisel kevadel hakkame kõiki ehitisi üle õlitama (kiik, liivakast, terrass ja trepid), sest mulle ikka meeldiks, kui need oleks pruunikat tooni.

Ostsime ka markiisi, mis meid vihma ja kesklõunase päikese eest varjaks ja ma arvan, et läks täitsa täppi. Muidugi oleks mõnusam, kui saaksime lõõskava päikese eest ka õhtupoole varju, kuid kuna me ei tahtnud statsionaarset lahendust ehitada, siis ajab praegune variant ka asja ära.