Me ei ole oma selle aasta eesmärkide täitmisega veel lõpulegi jõudnud, kuid paratamatult peab juba nimekirja lisama miljon uut tööd, mis oma aega ootavad.
Kuigi vannitoa ja köögi viimistlemine (jah, ma nimetan juba seda nii!) on üsna tähtis, siis peale seinade puhastamist saab talvega vast karbi valmis. Järgmise suve tähtsaim töö on aga uue eeskoja ehitamine. Kui me seni lootsime natuke, et seda saab renoveerida, siis tänaseks on selgunud, et nii lihtsalt me ei pääse ja tuleb ikka uus ehitada. Teada saime me koja väga halvast seisukorrast nii, et kui ma ühel reedel töölt tulin, kuulsin mingi kassipoisi haledat nuttu ja kuigi ma ei saanud esimese hooga arugi, kust ja kellelt see tuleb, siis väike inspektsioon näitas, et härra Maru oli mingi valemiga sinna lae peale roninud ja ei saanud enam alla. Kuna Peremees ei olnud veel töölt tulnud, siis pidin ise olukorda lahendama hakkama ja lammutasin lage natuke siit ja sealt. Olgu öeldud, et sellegipoolest oleks see kass sinna üles jäänud ka, aga õnneks tuli naabrimees appi teda päästma. Aga see selleks. Pärast lammutustöid heitis Peremees pilgu üles ja tõdes, et sarikad on ikka täiesti mädanenud. Lisaks on ajaga põhimõtteliselt kadunud vundament.
Kiunusin natuke ja esitasin miljon põhjust, miks meil ikka koda vaja on kevadel kohe esimese asjana ja minu õnneks see tatkika töötas. Nüüd olen natuke juba mõelnud, milline see välja nägema hakkab. Vanal kojal on väga kihvtid nikerdused ja karniisid, mida loodetavasti saame jäljendada või asendada. Samuti oleks hea, kui saaks välja mõelda mingisuguse pisikese katusealuse, sest praegu sajab kogu vihm vastu laudist ja välisust.
Minu peas on valminud plaan, et sisse minnes paremal pool hakkavad rippuma üleriided ja vasakule poole tuleb väike panipaik mooside ja hapukurkide ja muu tarviliku jaoks, mis peavad olema veidi jahedamas kliimas. Peremees muidugi leidis, et mis hoidiste meister mina olen, aga kurvad silmad aitasid seegi kord. Hurraa!
Ootan pingsalt nüüd kevadet ja kriipsutan kalendris päevi maha, et aeg juba kiiremini kätte jõuaks. Kõige rohkem erutab mind selle plaani juures see, et me saaks endale ometigi päris tõelise tugeva välisukse. Imelik, mis?
LUGU SELLEST, KUIDAS ME ENDALE KODU LOOME 